1Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. 2Seesama oli alguses Jumala juures. 3Kõik on tekkinud Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. 4Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus, 5ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks. 6Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes. 7See tuli tunnistuseks, tunnistama Valgusest, et kõlk usuksid tema kaudu. 8Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama Valgusest. 9See tõeline Valgus, Mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma. 10Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tunnud Teda. 11Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu. 12Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse. 13kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast. 14Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast Ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde. 15Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: „Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!” 16Sest Tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale. 17Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. 18Ūkski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.

13Ja juutide paasapühad olid ligidal. Ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. 14Seal Ta leidis pühakojas neid, kes müüsid härgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas. 15Ja Ta tegi paelust piitsa ja ajas kõik pühakojast välja, niihästi lambad kui härjad, ja rahavahetajate raha Ta puistas laiali ning kummutas nende lauad 16ja ütles tuvimüüjaile: „Viige need siit ära! Ärge tehke Minu Isa koda kaubakojaks!” 17Tema jüngritele meenus, et on kirjutatud: „Püha viha Sinu koja pärast sööb Mind ära!” 18Siis kostsid juudid ning ütlesid Temale: „Mis tunnustähte Sa näitad meile, et Sa seda teed?” 19Jeesus vastas ning ütles neile: „Lammutage see tempel, ja Ma püstitan selle kolme päevaga!” 20Siis ütlesid juudid: „Seda templit on ehitatud nelikümmend ja kuus aastat, ja Sina püstitad selle kolme päevaga?” 21Ent Tema rääkis Oma ihu templist. 22Aga kui Ta oli surnuist üles tõusnud, meenus Tema jüngritele, et Ta seda oli ütelnud. Ja nad uskusid Kirja ja sõna, mis Jeesus oli ütelnud. 23Aga kui Ta oli Jeruusalemas paasapühal, uskusid paljud Tema nimesse, nähes Tema imetegusid, mida Ta tegi. 24Kuid Jeesus Ise ei usaldanud Ennast nende kätte, sest Ta tundis neid kõiki 25ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks annud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise teadis, mis oli inimeses.

1Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, uks juutide ülem. 2See tuli Jeesuse juure öösel ja ütles Temale: „Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!” 3Jeesus vastas ning ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sunni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!” 4Nikodeemus ütles Temale: „Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?” 5Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda! 6Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on vaim! 7Ära pane imeks, et Ma ütlesin sulle: Te peate uuesti sündima! 8Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!” 9Nikodeemus vastas ning ütles Talle: „Kuidas see võib sündida?” 10Jeesus vastas ning ütles talle: „Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda? 11Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, Me räägime, mida Me teame, ja tunnistame, mis Me oleme näinud, ja te ei võta Meie tunnistust vastu! 12Kui Ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui Ma teile räägiksin taevasist asjust? 13Ja ometi ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga See, Kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg! 14Ja nõnda nagu Mooses kõrves mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, 15et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu! 16Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma Ainusündinud Poja , on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! 17Sest Jumal ei ole Oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Tema läbi õndsaks saaks! 18Kes usub Temasse, selle üle ei mõisteta kohut; aga kes ei usu, selle üle on juba kohus mõistetud, sest Ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse. 19Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad. 20Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juure, et ta tegusid ei laidetaks. 21Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juure, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!”

1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui Johannes - 2ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema jüngrid - 3siis Ta lahkus Judeast ja läks Galileasse. 4Aga Tal tuli Samaariast läbi minna. 5Siis Ta tuli Samaaria linna, mida hüütakse Sühhariks, põllu lähedale, mille Jaakob oli annud oma pojale Joosepile. 6Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika ääre. Oli arvata kuues tund. 7Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna Mulle juua!” 8Ent Tema jüngrid olid läinud linna toidust ostma. 9Siis ütleb Samaaria naine Temale: „Kuidas Sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega. 10Jeesus vastas ning ütles talle: „Kui sa teaksid Jumala andi ja Kes See on, Kes sinule ütleb: Anna Mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!” 11Naine ütleb temale: „Isand, Sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust Sa siis saad selle elava vee? 12Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?” 13Jeesus vastas ning ütles temale: „Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle; 14aga kes iganes joob seda vett, mida Mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida Mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!” 15Naine ütleb Temale: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!” 16Jeesus ütleb talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia!” 17Naine vastas ning ütles: „Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: „Sina ütled õigesti: Mul ei ole meest! 18sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti ütelnud.” 19Naine ütleb Temale: „Issand, ma näen, et Sa oled prohvet! 20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemas olevat paik, kus tuleb kummardada!” 21Jeesus ütleb talle: „Naine, usu Mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemas! 22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt. 23Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad. 24Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” 25Naine ütles Temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui See tuleb, siis Ta kuulutab meile kõik!” 26Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga rägin, olen See!” 27Ja seepeale tulid Tema jüngrid ja imestasid, et Ta naisega kõneles. Siiski keegi ei ütelnud: „Mis Sa küsid või mis Sa räägid temaga?” 28Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ütles inimestele: 29„Tulge vaadake Inimest, Kes mulle on ütelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas See ei ole Kristus? „ 30Nad väljusid linnast ja tulid Tema juure. 31Vaheajal palusid jüngrid Teda ning ütlesid: „Rabi, söö!” 32Aga Tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!” 33Siis ütlesid jüngrid isekeskis: „Kas ehk keegi on Temale süüa toonud?” 34Jeesus ütleb neile: „Minu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö. 35Eks te ise ütle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, Ma ütlen teile, tõstke oma silmad üles ja vaadake põlde, et need on valged lõikuseks! 36Ja nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmutseda. 37Sest siin on sõna tõsi: Ūks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab! 38Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud, teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!” 39Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus Temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!” 40Kui nüüd samaarlased tulid Tema juure, palusid nad Teda jääda nende juure. Ja Ta viibis seal kaks päeva. 41Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma Tema sõna tõttu. 42Nad ütlesid naisele: „Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Õnnistegija!”

19Siis Jeesus vastas ning ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, Poeg ei või Iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti. 20Sest Isa armastab Poega ja näitab Talle kõik, mida Ta Ise teeb, ja tahab Temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nõnda et te seda panete imeks. 21Sest otsegu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab. 22Sest Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid kõik kohtu on Ta annud Poja kätte, 23et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes Tema on läkitanud. 24. Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes Minu sõna kuuleb ja usub seda, kes Mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse! 25Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama! 26Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses. 27Ja Ta on Temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et Ta on Inimese Poeg. 28Ärge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad Tema häält 29ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.30. Mina ei või Iseenesest ühtki teha. Nagu Ma kuulen, nõnda Ma mõistan kohut ja Minu otsus on õige, sest Mina ei nõua Oma tahtmist, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud.

12Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes Mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!” 13Siis variserid ütlesid Talle: „Sina tunnistad Iseenesest, Sinu tunnistus ei ole tõsi!” 14Jeesus vastas ning ütles neile: „Ehk Mina küll Iseenesest tunnistan, on Mu tunnistus siiski tõsi, sest Ma tean, kust Ma olen tulnud ja kuhu Ma lähen. Aga teie ei tea, kust Ma tulen ja kuhu Ma lähen. 15Teie mõistate kohut liha järele, Mina ei mõista kohut kellegi üle! 16Aga kui Mina ka kohut mõistan, siis on Minu otsus tõsi, sest Mina ei ole üksi, vaid Minuga on see, Kes Mind on läkitanud. 17Ja teie käsuõpetuseski on kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on tõsi. 18Mina annan Enesest Ise tunnistust, ja ka Isa, Kes Mind on läkitanud, tunnistab Minust!” 19Siis nad ütlesid Temale: „Kus on Sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne Mind ega Mu Isa. Kui te Mind tunneksite, siis Te tunneksite ka Mu Isa!” 20Need sõnad rääkis Jeesus ohvriraha kirstu juures, kui Ta pühakojas õpetas. Ja ükski ei võtnud Teda kinni, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.

1Ja mööda minnes Ta nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime. 2Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: „Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?” 3Jeesus vastas: „Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks. 4Meie peame tegema Selle tegusid, Kes Mind on läkitanud, niikaua kui päeva on; öö tuleb, mil ükski ei või midagi teha! 5Niikaua kui Ma olen maailmas, olen Ma maailma valgus!” 6Kui Ta seda oli ütelnud, sülitas Ta maha ja tegi süljest muda ning võidis selle mudaga tema silmad. 7ja ütles talle: „Mine pese silmi Siiloa tiigis!” - Siiloa tähendab „Läkitatu”. - Siis ta läks sinna ja pesi, ja tuli nägijana tagasi. 8Aga naabrid ja kes teda varemini olid näinud kerjuse olevat, ütlesid: „Eks see ole sama, kes istus ja kerjas?” 9Ūhed ütlesid: „See on sama!” Aga teised: „Ei ole, vaid ta on tema sarnane!” Tema ise ütles: „Mina olen see!” 10Siis nad küsisid temalt: „Kuidas siis sinu silmad avati?” 11Tema vastas: „Inimene, Keda kutsutakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis sellega mu silmi ja ütles mulle: Mine Siiloa tiigi ääre ja pese silmi! Aga kui ma sinna läksin ja pesin, sain ma nägijaks!” 12Siis ütlesid nad temale: „Kus Ta on?” Tema ütles: „Ei mina tea!”

20Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased. 21Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: „Isand, me tahame Jeesust näha!” 22Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele. 23Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks! 24Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja! 25Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. 26Kui keegi Mind teenib, see järgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis

31Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud Temas! 320ns Jumal Temas austatud, siis austab Teda ka Jumal Eneses ja austab Teda varsti! 33Lapsukesed, Ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate Mind otsima. Ja nagu Ma juutidele ütlesin: Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda Ma ütlen nüüd ka teile. 34Uue käsusõna Ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu Mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! 35Sellest tunnevad kõik, et teie olete Minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”

1Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge Minusse. 2Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas Ma oleksin teile ütelnud: Ma lähen teile aset valmistama? 3Ja kui Ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen Ma jälle tagasi ja võtan teid Enese juure, et teiegi oleksite, kus Mina olen. 4Ja kuhu Mina lähen, seda teed te teate!” 5Toomas ütleb Temale: „Issand, me ei tea, kuhu Sa lähed! Kuidas võime teada teed?” 6Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juure muidu kui Minu kaudu! 7Kui te Mind oleksite ära tunnud, siis te tunneksite ka Minu Isa, ja sellest ajast te tunnete Teda ja olete Teda näinud!” 8Filippus ütleb Temale: „Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule!” 9Jeesus ütleb temale: „Niikaua aega olen Ma teie juures ja sa ei ole Mind tunnud, Filippus? Kes Mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: Näita meile Isa!? 10Kas sa ei usu, et Mina olen Isas ja Isa on Minus? Neid sõnu, mida Ma räägin, ei räägi Ma Iseenesest, vaid Isa, Kes asub Minus, teeb Oma tegusid. 11Uskuge Mind, et Mina olen Isas ja et Isa on Minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude pärast. 12Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes usub Minusse, see teeb ka neid tegusid, mida Mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest Mina lähen Isa juure! 13Ja mida te iganes palute Minu nimel, seda Ma teen, et Isa austaks Pojas! 14Kui te midagi Minult palute Minu nimel, siis Ma teen seda.

15Kui te Mind armastate, siis pidage Minu käsusõnu! 16Ja Mina palun Isa, ja Tema annab teile Trööstija, et see teie juure jääks igavesti, 17tõe Vaimu, Keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne, aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees. 18Ma ei jäta teid vaestekslasteks; Ma tulen teie juure. 19Veel on pisut aega, siis maailm ei näe Mind enam, aga teie näete Mind; sest Mina elan ja teie saate elama! 21Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes Mind armastab; kes aga Mind armastab, seda armastab Minu Isa ja Ma tahan teda armastada ja Iseennast temale ilmutada!” 22Temale ütleb Juudas, mitte Iskariot: „Issand, millest see oleneb, et Sa meile tahad Ennast ilmutada, aga mitte maailmale?” 23Jeesus vastas ning ütles temale: „Kui keegi Mind armastab, küll ta peab Minu sõna, ja Minu Isa armastab Teda, ja Me tuleme tema juure„ ja teeme eluaseme tema juure. 24Kes Mind ei armasta, see ei pea Minu sõnu, ja sõna, mida te kuulete, ei ole Minu, vaid on Isa sõna, kes Mind on läkitanud. 25Seda olen Mina teile rääkinud teie juures viibides. 26Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle Minu Isa läkitab Minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meele kõik, mis Mina teile olen ütelnud. 27Rahu Ma jätan teile; Oma rahu Ma annan teile; Mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks! 28Te kuulsite Mind teile ütlevat: Ma lähen ära ja tulen taas teie juurde. Kui te Mind armastaksite, siis te rõõmutseksite, et Ma lähen Isa juure; sest Minu Isa on suurem kui Mind! 29Ja nüüd Ma olen teile seda ütelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib. 30Ma ei räägi enam palju teiega, sest selle maailma vürst tuleb ja ta ei saa Minust midagi. 31Aga et maailm aru, et Ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud. Tõuske, mingem siit ära!”

1„Mina olen tõeline viinapuu ja Minu Isa on viinamäe aednik. 2Iga oksa Minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja. 3Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis Mina teile rääkinud! 4Jääge Minusse ja Mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää Minusse. 5Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei või te midagi teha! 6Kui keegi ei jää Minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära. 7Kui te jääte Minusse ja Minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile! 8Selles on Minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute Minu jüngriteks. 9Otsegu Minu Isa on armastanud Mind, nõnda olen ka Mina teid armastanud; jääge Minu armastusse. 10Kui te peate Minu käsusõnu, siis te jääte Minu armastusse, nõnda nagu Mina olen pidanud Oma Isa käsusõnu ja jään Tema armasusse. 11Seda Ma olen teile rääkinud, et Minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks. 12See on Minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu Mina teid olen armastanud! 13Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest! 14Teie olete Mu sõbrad, kui te teete, mida Mina teid käsin. 15Ma ei ütle teid enam orjad olevat, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid Ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest Ma olen teile teada annud kõik, mis Ma Oma Isalt olen kuulnud. 16Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel. 17Seda Ma käsin teid, et te armastaksite üksteist!

28Pärast seda ütleb Jeesus, teades, et kõik juba on lõpetatud, et Kiri täide läheks: „Mul on janu!” 29Seal seisis astja täis äädikat. Siis nad pistsid äädikaga täidetud käsna iisopi otsa ja panid selle Tema suu ette. 30Kui nüüd Jeesus äädikat oli võtnud, ütles Ta: „See on lõpetatud!” Ja Ta nõrgutas pead ning heitis hinge. 31Aga et oli valmistuspäev ja et kehad ei jääks hingamispäevaks ristile - sest see hingamispäev oli suur - palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud murtaks ja nad maha võetaks. 32Siis tulid sõjamehed ja murdsid esimese sääreluud ja teise omad, kes ühes Temaga olid risti löödud. 33Aga kui nad tulid Jeesuse juure ja nägid Ta juba surnud olevat, ei murdnud nad Tema sääreluid, 34, vaid üks sõjameestest pistis odaga Tema küljesse; ja kohe tuli välja verd ja vett. 35Ja see, kes seda nägi, on seda tunnistanud, ja tema tunnistus on tõsi, ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. 36Sest see on sündinud, et Kiri täide läheks: „Tema luid ärgu murtagu!” 37Ja taas ütleb teine Kiri: „Nad saavad näha, Kellesse nad on pistnud!”

19Kui nüüd õhtu aeg oli samal nädala esimesel päeval ja uks6d olid lukus seal, kus jüngrid olid kartuse pärast juutide eest, siis tuli Jeesus ja seisis keset nende seas ja ütles neile: „Rahu olgu teile!” 20Ja kui Ta seda oli ütelnud, näitas Ta neile Oma käsi ja külge. Siis jüngrid said rõõmsaks Issandat nähes. 21Jeesus ütles nüüd taas neile: „Rahu olgu teile! Nõnda nagu Minu Isa on Mind läkitanud, nõnda läkitan ka Mina teid!” 22Ja kui Ta seda oli ütelnud, puhus Ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim! 23Kelledele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud; kelledele te iganes patud kinnitate, neile i need kinnitatud!”